Autorile

AJAKIRJA EESTI ARST AUTORIJUHEND

Uuendatud 03.04.2023

Eesti Arst on üldmeditsiiniline teadusajakiri, mis ilmub regulaarselt 11 korda aastas (üks kord kuus, juuni ja juuli kaksiknumbrina) nii paberversioonis kui ka elektrooniliselt ajakirja veebisaidil http://www.eestiarst.ee ning millele võivad lisanduda kokkuleppel väljaandja ja toimetusega temaatilised erinumbrid.

Ajakirja paberversioonis ilmuvad artiklid eesti keeles. Algupärased uuringud, ülevaated ja haigusjuhu kirjeldused on varustatud ingliskeelse kokkuvõttega.

Eesti Arstis avaldamise üldised põhimõtted

Eesti Arsti toimetus järgib oma töös biomeditsiiniliste teadusajakirjade väljaandmise rahvusvahelisi standardeid (iseäranis Meditsiiniajakirjade Toimetajate Rahvusvahelise Komitee (ICMJE) nõudeid „Recommendations for the Conduct, Reporting, Editing, and Publication of Scholarly Work in Medical Journals“ (http://www.icmje.org/urm_main.html)), Eesti hea teadustava põhimõtteid (https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava) ja teisi tänapäeva teadustöö eetika põhilisi seisukohti, mille eiramise korral ei kuulu esitatud kaastöö Eesti Arstis avaldamisele. Eesti Arstile avaldamiseks esitatud artikkel ei tohi olla varem ilmunud ning käsikirja ei ole lubatud samal ajal esitada avaldamiseks mõnele teisele väljaandele.

ICMJE seisukoha järgi on artikli autor isik, kes on andnud olulise intellektuaalse panuse selle valmimisse. See eeldab kõigi järgmiste kriteeriumite täitmist: 1) töö kavandamine või töö jaoks andmete kogumine, andmeanalüüs ja -tõlgendamine; 2) artikli tööversiooni loomine või selle täiendamine; 3) avaldatava lõppversiooni heakskiitmine ja 4) nõusolek vastutada töö kõikide aspektide eest. Kaastöö autorite õigsuse eest vastutab artikli kirjavahetajaautor, kes võib leppida teaduspublikatsiooni autorsuse kokku ka teistel alustel, juhul kui iga autori panus on välja toodud ja selgelt eristatav ning iga autor vastutab siis oma osa eest individuaalselt. Artikli tänuavalduse alajaotises tunnustatakse artikli valmimisele kaasa aidanud isikuid nende teadmisel ja nõusolekul ning seal esitatakse ka avaldatava töö rahastamisallikad.

Autoriõigused ja huvikonfliktid

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad algupäraste uuringute artiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Kui avaldatud artikli koopiat levitatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

Algupäraste uuringute, ülevaateartiklite ja haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.

Eesti Arstis avaldatavate artiklite tüübid

Eesti Arstis avaldatavate kaastööde tüübid

Algupärane uuring

Eesti Arst on eestikeelne üldmeditsiiniline teadusajakiri, mille käsitlusalasse kuuluvad eelkõige uuringud, mis on kliiniliselt ja rahvatervise seisukohast olulised, s.t uuringud, kus on käsitletud haigusi või tervist mõjutavaid tegureid, haiguste esinemist, etioloogiat, patogeneesi, diagnostikat, ennetust või ravi ning rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi.

Artikli käsikiri koosneb järgmistest osadest:

• tiitelleht, mis sisaldab artikli pealkirja, autorite nimesid ja töökohti, kirjavahetajaautori e-posti aadressi ja telefoninumbrit, 3–5 võtmesõna ning jooniste ja tabelite arvu;
• eestikeelne lühikokkuvõte (juhtlõik), mis on liigendatud tausta ja eesmärkide, metoodika, tulemuste ja järelduste lõikudeks ning mille maht on kuni 1500 tähemärki;
• ingliskeelne lühikokkuvõte, mis algab töö pealkirja, autorite ja nende töökohtade, kirjavahetajaautori e-posti aadressi ning 3–5 võtmesõnaga, millele omakorda järgneb tausta ja eesmärkide, metoodika, tulemuste ja järelduste lõikudeks liigendatud kokkuvõtte tekst maksimaalse mahuga kuni 2500 tähemärki;
• artikli tekst, mis koosneb sissejuhatuse, metoodika, tulemuste, arutelu ja järelduste alaosadest, millele järgnevad info autorite panuse kohta, tänuavaldused, võimaliku huvikonflikti deklaratsioon ja kirjanduse loetelu;
• kinnitus, et algupärane uuring sai eetilise heakskiidu (või selgituse, miks seda polnud vaja), sealhulgas märkida eetikakomitee(de) nimi, protokolli number ja kuupäev ning lisada vajaduse korral, et osalejad andsid enne osalemist (kas informeeritud või teavitatud) nõusoleku;
• kinnitus, et inimkatsed (sekkumisuuringud) on registreeritud ühes kliiniliste katsete rahvusvaheliselt tunnustatud registritest (https://www.icmje.org/recommendations/browse/publishing-and-editorial-issues/clinical-trial-registration.html);
• tänuavaldus, milles tunnustatakse uuringu ja artikli tegemisele oluliselt kaasa aidanud isikuid nende teadmisel ja nõusolekul ning märgitakse uuringu rahastaja ja uuringutoetuse number.

Uuringuartiklite teksti maksimaalseks pikkuseks on 25 000 tähemärki (k.a tühikud) ning see võib lisaks tekstile sisaldada kuni 5 tabelit, joonist või fotot ja kuni 30 kirjandusallikat. Kui uuringuartikli pikkus ületab oluliselt esitatud mahu, siis on toimetusega kokkuleppel võimalik avaldada ajakirja paberversioonis artikkel lühendatult ja elektrooniliselt artikli täisversioon, samuti täiendavad tabelid ja joonised, mis ületavad mahupiirangut.

Ülevaateartikkel

Ülevaateartiklites käsitletakse kliinilise meditsiini, kliinilise tähendusega prekliiniliste alusuuringute, epidemioloogiliste uuringute või meditsiiniga külgnevate alade teemasid. Ülevaateartiklite puhul on oluline käsitluse aktuaalsus ja esitatava info uudsus. Ülevaateartiklite maht on kuni 25 000 tühikutega tähemärki ja 50 kirjandusallikat, millele võib lisada kuni 5 tabelit, fotot või joonist. Ülevaateartikkel võib kaasata ka mõnd teemakohast haigusjuhu kirjeldust, mis peab vastama peatükis „Haigusjuhu kirjeldus“ esitatud isikuandmete kaitse nõuetele. Ülevaateartiklid varustatakse tiitellehega ning eesti- ja ingliskeelse lühikokkuvõttega (kumbki kuni 1000 tähemärki). Artikli tekstiosa lõppu lisatakse tööga seotud autorite võimaliku huvikonflikti deklaratsioon.

Haigusjuhu kirjeldus

Haigusjuhu kirjeldus koosneb haigusjuhu käsitluse kirjeldusest, millele lisandub kirjandusel põhinev lühike ülevaade selle haiguse esinemise ja etioloogia, patogeneesi ja kliinilise käsitluse uuemate aspektide kohta. Haigusjuhtu kirjeldava artikli maht on kuni 20 000 tähemärki, millele võib lisada kuni 5 tabelit, arvjoonist, fotot ning kuni 25 kirjandusallikat. Haigusjuhu kirjeldused varustatakse tiitellehega ning eesti- ja ingliskeelse lühikokkuvõttega (kumbki kuni 1000 tähemärki). Tekstiosa lõppu lisatakse tööga seotud autorite võimaliku huvikonflikti deklaratsioon.

Haigusjuhu kirjelduse vormistamisel tuleb hoolikalt järgida patsiendi õigust privaatsusele ja esitada koos artikli käsikirjaga autorite kinnitus, et asjaosalistelt – patsiendilt või omastelt – on saadud avaldamiseks teavitatud nõusolek. Haigusjuhu kirjelduses tuleb andmed ja fotod esitada sellisel viisil, et nende kaudu ei oleks võimalik patsiendi isikut tuvastada. Kui fotodel (nt lööve näopiirkonnas) on isik äratuntav, tuleb autoritel lisada kinnitus, et patsient on foto avaldamisega nõus.

Piltdiagnostika haigusjuht „Oma silmaga“

Rubriigis „Oma silmaga“ avaldatakse lühiartikleid (tekst kuni 5000 tähemärki ja kuni 5 ülesvõtet), mille eesmärk on tutvustada nüüdisaegseid meditsiinilisi kuvamismeetodeid ja haruldasi kliinilisi leide ning meetodite võimalusi ja piiranguid konkreetsete haigusjuhtude diagnostilise protsessi kaudu. Haigusjuhu käsitlus peab vastama peatükis „Haigusjuhu kirjeldus“ esitatud isikuandmete kaitse nõuetele.

Ravijuhendi tutvustus

Eesti Arst avaldab ravijuhendite nõukoja või erialaseltside kinnitatud haiguste ja kliiniliste seisundite diagnoosimise ja ravi juhendeid või teisi kliinilises tegevuses olulisi juhendmaterjale või nende kokkuvõtlikke tutvustusi. Üldjuhul on avaldatavate juhendmaterjalide pikkus kuni 25 000 tähemärki, kuid kokkuleppel toimetuse ja väljaandjaga on ajakirja internetiversioonis või erinumbrina võimalik avaldada ka suurema mahuga juhendeid. Juhendmaterjali toimetamise ja avaldamise üksikasjad lepib ajakirja toimetus kokku selle esitajatega.

Raamatututvustus

Ajakiri tutvustab eeskätt Eesti arstide ja arstiteadlaste avaldatud või neist endist kirjutatud arstiteaduse ja sellega seotud piirivaldkondade raamatuid. Raamatututvustuse maht on tavapäraselt 4000 tähemärki ning see sisaldab raamatu bibliograafilisi andmeid ja esikaane fotot.

Kiri toimetusele

Eesti Arsti toimetus on väga huvitatud lugejate arvamusest nii ajakirja väljaandmise kui ka selle sisu kohta. Seetõttu avaldame lugejate kirju, kus on käsitletud ajakirjas ilmunud artikleid või Eesti meditsiini aktuaalseid teemasid. Toimetus võib ise mõnes küsimuses lühiarvamuse saamiseks pöörduda kolleegide poole ning need seisukohad avaldatakse kirjana toimetusele. Kui kiri toimetusele puudutab ajakirjas avaldatud materjali, siis teavitab toimetus kirjast ka artikli autoreid ning pakub neile võimalust esitada ajakirja veergudel oma arvamus selle kirja kohta. Tavapäraselt on nii kirja kui ka autorite seisukoha maht kuni 4000 tähemärki.

PÄEVAKORRAL

Selles rubriigis avaldatakse kirjutisi parasjagu aktuaalsetel meditsiinilistel, tervishoiupoliitilistel või muudel seonduvatel teemadel. Artikli maht on tavapäraselt kuni 3 ajakirja lehekülge (15 000 tähemärki).

ERIALAUUDIS

Rubriigi eesmärk on tutvustada lugejatele erinevate erialade teadusuudiseid, mis võiks pakkuda laiemat huvi. Kirjutise maht kuni 2 lehekülge (9500 tähemärki).

Eesti uuringud maailma teadusajakirjades

Rubriigi eesmärk on tutvustada lugejaile Eestis tehtud uuringuid, mis on ilmunud rahvusvahelistes teadusajakirjades. Tutvustuse maht koos kuvatõmmisega originaalartikli päisest on üks ajakirja lehekülg.

Artikli esitamine ajakirjale ja selle toimetamine

Kirjavahetajaautor esitab elektronpostiga kaastöö Eesti Arsti toimetusele e-aadressil eestiarst@eestiarst.ee. Toimetus annab kirjavahetajaautorile materjali kättesaamisest teada esimesel võimalusel, kuid vähemalt 3 tööpäeva jooksul. Järgneb retsenseerimisele kuuluva artikli toimetamine (toimetuse esmane sisuline hinnang, toimetuseväline retsenseerimine, teadustoimetaja hinnang artiklile, käsikirja parandamine autorite poolt jms), mis võib kesta kuni 3 kuud. Kui ajakirja meditsiini- või teadustoimetaja on heaks kiitnud artikli parandatud versiooni, siis vaatab selle üle keeletoimetaja, kelle tehtud parandused kooskõlastatakse artikli autoritega. Artikli küljendatud versioon esitatakse autoritele lühikese tähtajaga (kuni 2 tööpäeva) veel kord ülevaatuseks ja võimalike vigade kõrvaldamiseks.

Kui artikli autorid ei ole kinni pidanud üle vaadatud käsikirja toimetamisel esitatud tähtaegadest, ei ole püüdnud toimetusega läbi rääkida uute tähtaegade üle ega reageerinud kahe nädala jooksul toimetuse meeldetuletusele, siis langeb kaastöö toimetamisprotsessist välja.

AJAKIRJA EESTI ARST KEELEKASUTUS

Ajakiri lähtub eesti keele kasutamisel eesti kirjakeele normist. Eesti kirjakeele asjus leiab tuge Eesti Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamatust (https://www.eki.ee/dict/) ja õigekeelsuskäsiraamatust (https://eki.ee/teatmik/oigekiri/). Meditsiiniterminoloogia puhul võetakse aluseks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (https://rhk.sm.ee/) ning abiks on ka meditsiinisõnastikud, näiteks „Meditsiinisõnastik. Eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega“ (Medicina, 2004; https://www.med24.ee/andmebaasid/meditsiinisonastik); Ain Heinaru ja Sulev Kuuse „Geneetika sõnastik“ (TÜ Kirjastus, 2020); „Rahvatervishoiu sõnastik“ (https://sonaveeb.ee/ds/rtrv); meditsiinifüüsika terminibaas (https://sonaveeb.ee/ds/mef). Ravimite puhul kasutatakse üldjuhul nende toimeainepõhiseid nimetusi, nagu need on toodud ravimiregistris. Võõrkeelsetele nimetustele (nt asutuste, seltside nimetused), mis esitatakse eestikeelses tekstis kaldkirjas, tuleb lisada ka nende (vabas vormis) tõlge eesti keelde, tuntud nimetuste korral võib kasutada vaid tõlgitud varianti (nt Euroopa Ravimiamet).

Terminite valikul on soovitatav kasutada omasõna, kui see on üldlevinud. Võõrsõnatermini puhul võiks lugejale esitada ka omavaste või siis selgitada, mida võõrtermin tähendab. Tsitaatsõna kasutatakse, kui eesti vaste puudub, või on tavaks kasutada tsitaatsõna. Konkreetse seadme mainimisel lisatakse sulgudesse selle tootenimetus ja firma nimi.

Sagedamini esinevaid mõisteid võib lühendada, esitades mõiste esmakordsel kasutamisel tekstis selle täisnimetuse järel sulgudes ka lühendi (nt kompuutertomograaf (KT)). Füüsikaliste ja keemiliste suuruste puhul tuleb kasutada SI-süsteemi ühikuid, vaid erandkorras on põhjendatud juhtudel lubatud kasutada teisi mõõtühikuid.

Tabelid, joonised ja fotod

Toimetus soovitab autoritel oma kaastööde tekstiosa täiendada artikli mõistmist parandavate informatiivsete ja kvaliteetsete tabelite, jooniste ja fotodega. Need tulevad liigiti numbriliselt järjestada ning varustada peal-/allkirja ja selgitava tekstiga nii, et artikli toimetamisel oleks välistatud mitmetimõistetavused kujutiste ja nende pealkirjade sidumisel. Illustreeriva materjali peal-/allkirja ja täiendava teksti vormistamisel tuleks arvestada, et tabelid ja arvjoonised oleksid lugejale mõistetavad ka iseseisvalt, ilma artikli tekstiosa toeta.

Autorid võivad paigutada peal-/allkirjadega varustatud tabelid, joonised ja fotod otse käsikirja teksti. Teadusartikli teksti sobivas kohas tuleb illustratsioonidele osutada, nt „Tabelis 1 esitatakse …” või „… (vt joonis 2)”. Joonised esitatakse MS Wordi või Exceli failidena ning fotod ja ülesvõtted JPEG-vormingus (resolutsioon vähemalt 300 dpi ) failidena. Fotode ja ülesvõtete autorsus peab olema artiklis selgelt näidatud, toimetusele tuleb esitada kinnitus nende kasutusloa kohta.

Kirjandusviidete esitamine ja kirjanduse nimekirja koostamine

Viitenumbrite esitamisel ja kirjanduse nimistu bibliokirje koostamisel kasutatakse Vancouveri viitamissüsteemi, mille korral a) nummerdatakse viited tekstis nende esitamise järjestuses ja paigutatakse sulgudesse, nt (1), (2, 3) või (4–6); b) kirjanduse nimistus järjestatakse bibliokirjed viitenumbri alusel.

Viide avaldamata allikale ja isikliku vestluse või kirjavahetuse teel saadud andmetele esitatakse sulgudesse paigutatud märkusena tekstis (nt R. T. Bartus, isiklik vestlus, 2010), kuid mitte nummerdatuna kirjanduse loetelus.

Kui viidatava ingliskeelse artikli käsikiri on mingis ajakirjas või mujal avaldamiseks vastu võetud, kuid ei ole veel artiklina ilmunud, siis lisatakse selle bibliokirje kirjanduse nimestikku märkega Forthcoming, eestikeelse artikli puhul Ilmumas.

Kui töö autoreid on üle kuue, siis märgitakse bibliokirjes neist vaid kolm esimest, millele järgneb et al. (eestikeelse töö puhul jt). Autori nimi kirjutakse samal kujul, mis teaduskirjutises, kuid samas tuleb teada, et bibliograafilistes andmebaasides on diakriitiliste märkidega, sh täpitähtedega nimed esitatud teinekord vääral kujul, mida ei maksa oma teksti kirjanduse nimekirjas korrata.

NÄITED ERI TÜÜPI KIRJANDUSALLIKATE BIBLIOKIRJETE KOHTA

Raamat: autorite perekonnanimed initsiaalidega, raamatu pealkiri, väljaande number, avaldamise koht, kirjastus, avaldamise aasta.

Cannon CP, Steinberg BA. Evidence-based cardiology. 3rd ed. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2011.

Artiklite kogumik: peatüki autorite perekonnanimed initsiaalidega, peatüki pealkiri, toimetajate nimed, kogumiku pealkiri, avaldamise koht, kirjastus, ilmumise aasta, peatüki esimese lehekülje number täielikult ja viimasest vaid need numbrid, mis erinevad esimesest.

Ning L, Chen H, Sippel RS. Thyroid cancer. In: Harari PM, Connor NP, Grau C, eds. Functional preservation and quality of life in head and neck radiotherapy. Berlin: Springer-Verlag, 2009:117–24.

Peetsalu A, Lepner U, Väli T, Varik K, Timberg G, Lieberg J. Kirurgiakliinik. Rmt: Kalling K, toim. Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007:243–56.

Teadusajakirja artikkel: autorite perekonnanimed initsiaalidega, artikli pealkiri, ajakirja nimi lühendatult Medline’i järgi (kuid ilma punktita nimelühendi lõpus), aasta, köide, artikli esimese lehekülje number täielikult ja viimasest vaid need numbrid, mis erinevad esimesest.

Näited teadusajakirjades avaldatud artiklitele viitamise kohta

Eller T, Metsküla K, Talja I, Maron E, Uibo R, Vasar V. Thyroid autoimmunity and treatment response to escitalopram in major depression. Nord J Psychiatry 2010;64:253–7.

Giuliano AR, Lee J-H, Fulp W, et al. Incidence and clearance of genital human papillomavirus infection in men (HIM): a cohort study. Lancet 2011;377:932–40.

Tosh G, Clifton A, Bachner M. General physical health advice for people with serious mental illness. Cochrane Database Syst Rev 2011;2:CD008567.

Suija K, Pechter Ü, Maaroos J jt. Arstide kehaline aktiivsus ja nõuannete jagamine oma patsientidele liikumisharjumuse kujundamise kohta. Eesti Arst 2011;90:116–21.

Internetis avaldatud materjal: a) enamikul juhtudest (v.a teadusajakirjade e-artiklid) esitatakse autorite perekonnanimed initsiaalidega, materjali pealkiri, institutsioon, ilmumise aeg, internetiaadress; b) teadusajakirjade artiklite elektrooniliste eelversioonide puhul autorite perekonnanimed initsiaalidega, artikli pealkiri, ajakirja nimi lühendatult Medline’i järgi, aasta ja kuu, märge [Epub ahead of print] või e-artikli lõpliku versiooni puhul autorite perekonnanimed initsiaalidega, artikli pealkiri, ajakirja nime ametlik lühend, aasta, köide, DOI-kood või artikli e-aadress või kasutatud e-andmebaas, materjali vaatamise kuupäev; c) Eesti õigusaktidele viitamisel seaduse või määruse pealkiri (vastuvõtmise aeg); Riigi Teataja andmed; kui on muudetud, siis viimase muutmise kuupäev; elektroonilise Riigi Teataja dokumendi internetiaadress; materjali vaatamise kuupäev.

Näited internetis avaldatud materjalile viitamise kohta

Habicht T, Aaviksoo A, Koppel A. Hospital sector reform in Estonia. Tallinn: Praxis; 2006. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_ja_Bulgaaria_haiglareformide_uuring/Hospital_sector_reform_in_Estonia_final_cover.pdf.

Tisserand M, Le Guennec L, Touzé E, et al. Prevalence of MRI-defined recent silent ischemia and associated bleeding risk with thrombolysis. Neurology 2011 March [Epub ahead of print].

George PM, Banya W, Pareek N, Bilton D, Cullinan P, Hodson ME. Improved survival at low lung function in cystic fibrosis: cohort study from 1990 to 2007. BMJ 2011;342:d1008. DOI:10.1136/bmj.d1008.

Kettunen R, Talvensaari T. Clinical examination of a patient with acute chest pain. Suom Lääkäril 2009;64. http://www.laakarilehti.fi/files/Kettunen_R_et_al_Clinical_examination_of_a_patient_with_acute_chest_pain.pdf.

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (09.05.2001). RT I 2001, 50, 284; viimati muudetud 15.12.2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011017?leiaKehtiv.