Sperma mikrofloora kroonilise prostatiidi korral

Autorid: Silver Türk   Krista Lõivukene   Elve Raukas   Paul Korrovits   Margus Punab   Reet Mändar  

Krooniline prostatiit on sage, kuid halvasti uuritud haigus, mille etioloogia on suuresti teadmata. Patsientidel leitakse prostata-spetsiifilistest materjalidest ainult ühel juhul kümnest traditsioonilisi uropatogeene (Enterobacteriaceae või Enterococcus), üheksal juhul kümnest jääb haigusetekitaja leidmata. Meie eesmärgiks oli selgitada välja seosed prostatiidi ja rutiinse diagnostika raamidest väljapoole jäävate mikroobide vahel nagu anaeroobsed bakterid, mükoplasmad ning korüünebakterid. Selleks tehti komplekssed mikrobioloogilised uuringud prostatiidipatsientidel ja kontrolluuritavatel. Tööst selgus, et prostatiidipatsientide spermas esinevad arvukad polümikroobsed kooslused, kus on oluline osakaal anaeroobsetel bakteritel ning kus mikroorganismide kontsentratsioon ning erinevate liikide arv on oluliselt suuremad kui kontrolluuritavatel. Ka mükoplasmasid leidub prostatiidipatsientide spermas oluliselt sagedamini  ning teatud liigid – Ureaplasma parvum ja Mycoplasma genitalium – seostusid oluliselt haigusega. Korüneformsetest bakteritest esines prostatiidipatsientidel oluliselt sagedamini Corynebacterium’i G-grupi omi, lisaks leidus neil märksa rohkem korüneformide liike suures kontsentratsioonis. Korüneformsed bakterid on vähetundlikud prostatiidi ravis sageli kasutatavate fluorokinoloonide suhtes, kuid nad on tundlikud penitsilliinide ja TMP/SMX suhtes.

Eesti Arst 2010; 89(2):83−94